every story ends the same

4 märts

Eelmisest postitusest on möödunud kohutavalt palju aega ja selle põhjuseks pole tegelikult see, et mul midagi kirjutada ei oleks – pigem tahtsin ma teha lihtsalt mingi ilgelt laheda ja sisuka ja huvitava ja paeluva ja meelikütkestava ja……..ja vägeva ja särava ja meeldejääva ja……… – ühesõnaga võimalikult perfektse blogi; perfektsionist nagu ma olen. Aga no juhtus nii, et see ei õnnestunud ja siis ma lihtsalt andsin selle idee suhtes alla ja otsustasin teha sellest järjekordse pubeka-vingumis-kiitlemis-blogi.

Ma pidin selle pildi siia poetama lihtsalt selleks, et ma saaksin nagu muuseas uhkustada, et MA 21.JUUNIL “30 SECONDS TO MARS” KONTSERDILE LÄHEN. Lihtsalt ei jõua ära oodata. Viimaks ometi tuleb meie väikesesse Eestisse ka üks tõsiselt hea bänd. Pilet on juba olemas ja ilusasti turvalisse kohta pistetud (loe: empsi kätte usaldatud), et ma selle õigel ajal ka üles leiaksin. 109 PÄEVA VEEL OODATA!

Mis teemad siis veel päevakorras on? Sisseastumiskatsed? Olen ju siiski sel aastal eeskujulik üheksanda klassi õpilane, mis tähendab et mu ees seisab kohustus valida endale kool järgmiseks kolmeks aastaks. Hetkel on kaalukausil kaks kooli ja kolm klassi – Koidula Gümnaasiumist R ja A klass ning Ühisgümnaasiumist B klass. Viimast kaalun ainult selle pärast, sest see on ainus kool/klass Pärnus, kus on siis kirjanduse, meedia jms. õppesuund, mis minule kui kirjutamise/lugemisehuvilisele on üsna meelepärane. Kaldun siiski Koidula poole ja kas A või R oleneb peamiselt sellest kus ma katsed läbi teen. Kui peaksin õnnekombel mõlemasse sisse saama, siis seisan lihtsalt tõsisema dilemma ees. Ühisgümnaasiumiga on lihtne. Katseid ma tegema ei pea, sest saavutasin sel aastal emakeeleolümpiaadil linnavoorus 1. koha ja see kool võtab ainult vestluse põhjal vastu olümpiaadivõitjaid. Rääkida ma oskan, nii et vestlusega peaks ikka üsna lihtne olema.

Järgmine teema on siis lõpetamine? Sinna on veel aega, aga ma olen juba üsna täpse ettekujutuse saanud sellest missuguseid kleiti, soengut ja kingi ma tahan. Toredal kombel on mul emps endine õmbleja ja seega teeb ta mulle täpselt sellise kleidi nagu ma tahan, naaber on mul juuksur ja seega on juuksuriaja saamine üsna lihtne ning samuti peaksin saama sellise soengu nagu soovin. Ainult kingi pean mööda poode taga ajama.

Okei, juttu on nüüd tulnud mitme postituse jagu, aga mis teha kui igavus, uni ja eikusagilt ilmunud lihasevalu tappev on – pole aimugi, miks lihasevalu postituse pikkust mõjutab, ma tahtsin lihtsalt pisut hädaldada. Kui juba hädaldamiseks läks mainin ära, et kolmapäev on minek mingisugusele eriti ametlikule direktori vastuvõtule koos vanematega ja mul pole mitte kui midagi selga panna. Ilmselgelt pean homme šoppama minema ja mul on kahtlane tunne, et kedagi teist peale empsi minuga liitumas pole; seega on tulemas tore ema-tütre šopingturnee meil. Homne tõotab tulla põnev. [PS: Viimaks olen kogenud minagi, mis tunne on kui vanemad facebookiga liituvad. WTF(welcome to facebook) EMPS]

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: